Vuasahtallemem dorje Ella Holm Bullen gåetesne

Laila jïh Næjla Holm-Bull vuasahtallemem darjoeh mænngan gulliem ohtsedamme Ella Holm Bullen minngesne.

OKSIDE RÏHPESTIEH: Laila jïh Næjla Holm-Bull okside rïhpestieh vuasahtallemasse hïejmesne Viosesne. Vïedtjine dah leah learohkebarkoeh jïh stuhtjetjh plaerijste gyvnjeme dehtie tïjjeste Åarjel-saemiej skuvlesne.   Foto: Birger Ringseth

SKÏHPE: Laila skïhpem steerie (kultuvrebaalhka) maam Ealla Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelteste åadtjoeji sov barkoen åvteste. Mubpieåvtehke Kjell Fiskum naemhtie jeehti gosse baalhka vadtasovvi. «Baajh skïhpem måjhtajehtedh man vihkeles lea mænngese vuejnedh juktie reaktoe otnjegem åvtese steeredh.» Næjla baantespealeren steerie maam tjidtjebe nuhtji gosse saemieh bïjre jarkan Nöörjesne jïh Sveerjesne byjrehti.   Foto: Birger Ringseth

EALLA: Ella Holm Bull (r. Joma) rïhkeden 12. biejjien reakasovvi Raarvihkesne. Dïhte Nils Holm Bulline pruvri mij båatsojne orriji Velfjovlesne ihke gåmmebe edtji Åarjel-saemiej skuvlesne aelkedh 1968. Bearjadahken lea 12 jaepieh mænngan dïhte åarjelsaemien lohkehtæjja, jarkoestæjja, learoevierhtietjaelije jïh gïelereformatööre sealadi hïejmesne Viosesne.   Foto: Birger Ringseth

Nyheter

Dennie gåetesne mij aalkoelisnie lij tyskerebraagka Viosesne maahtah daelie vuasahtallemem «Eallan vuelie» vuejnedh. – Mojhtesh Ella Holm Bullen jieliedistie jïh barkoste goh rektovre/lohkehtæjja Åarjel-saemiej skuvlesne.

Båatsojne orriji

Gosse Ella Holm Bull jïh geellebe Nils Holm Bull Snåasese juhtin 1967 Næjla lij ajve naan gille askh.

Dïhte aktine eadtjohke tjidtjine byjjeni. Jaepien 1968 raejeste 1996 raajan Ealla Åarjel-saemiej skuvlesne barki, dovne goh lohkehtæjja jïh rektovre.

– Dïhte mahte abpe dygnem barki jïh kontovrem abpe gåetesne utni. Aehtjie tsåahka govhte, bielie tjïjhtje tjuedtjieli men dellie tjidtjie lij joe barkosne. Gosse ij lij skuvlesne tellefovne ringki, Næjla soptseste.

Aehtjie Nils Holm Bull båatsojne orriji Velfjovlesne jïh Eallam Snåasese dåeriedi guktie dïhte meehtie jåerhkedh åarjelsaemien gïelen åvteste barkedh gosse Åarjel-saemiej skuvle tseegkesovvi 1968.

– Aehtjie lij aaj væjkele sæjjasadtje lohkehtæjjide, jïh lissine gåetiem jïh maanide stuvri. Dïhte lij akte daajbaaletje ålma don baelien jïh lij stoerre viehkie Eallese guktie dïhte meehti sov barkoem darjodh, Laila soptseste.

Gånkan gullie

Dah leah jïjnjem histovrijem gaavneme laptesne Viosesne. Daelie vïedtjide feegreme learohkebarkoejgujmie, guvviejgujmie jïh stuhtjetjigujmie plaerijste saemieskuvlebaeleste.

– Datne maahtah evtiedimmiem vuejnedh – dejnie voestes guvvine ij leah naan motovrevuajastahkh, mearan dejnie minngemes guvvine dovne lopmeskovterh, leessemebïjlh, helikopterh jïh traktovrh - gaajhkesåarhts, Næjla mojjehte.

Dah aaj åarjelsaemien gærjah vuesiehtamme, gaskem jeatjah dom voestes grammatihkem.

– Dïhte bïjre jarkan fealadi baantespealarinie jïh båeries saemieh byjrehti sov gærjaprosjektide. Knut Bergslandine ektine dïhte dam åarjelsaemien tjaelemegïelem evtiedi, Laila jïh Næjla soptsestieh mah gelliej gærjaj gaskem aaj dam voestes grammatihkegærjam jaepeste 1994 utnieh.

– Mijjieh aaj filmestuhtjh utnebe mejtie Ealla jïh Næjla filmadin 8-millimeeterfilmine. Mijjieh dejtie Oslose seedtimh gusnie dejtie digitaliseradin, jïh dejtie sïjhtebe daesnie vuesiehtidh, soptsestieh.

Daesnie aaj Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelten kultuvrebaalhka maam Ealla åadtjoeji 1982, Gånkan earoehtimmiebaalhka gullesne jaepeste 1987 jïh akte diplovme Noerhtelaanti saemien gulliebaalhkan åvteste 2004.

Daelie gegkiestieh ïedtjeladtjh sijhtieh mïnnedh hïejmesne Viosesne.

– Mijjieh rïhpestamme jïh vuasahtalleme sæjhta daesnie tjåadtjodh aaj ohtje ståantem heevehtimmien mænngan. Båetede ajve oksesne ringkede, Laila jïh Næjla jiehtieh.

Ïedtjije learohkh

Gærjesne Ottar - lyjhkedihks smaave tjaalegh Tromsø Museumistie Nr, 116-117 Ella Holm Bull aktem tjaalegem tjeeli Saemieskuvlen bïjre Snåasesne 1979.

Daesnie barkoen bïjre 1940 raajan tjaala gosse Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente nænnoesti aktem skuvlem bigkedh Kråangkesne jallh Snåasene. Dåara dejtie soejkesjidie tjöödtjesti, men tjaktjen 1968 internaate lij gaervies jïh sov voestes saemienlearohkh dåastoeji mah sïjhtin skuvlem Snåasesne vaedtsedh (don baelien Vinjesne)

Dïhte sov tjaalegem daej baakoejgujmie orreje.

– Minngemes, men ij goh unnemes, tjoerebe gïeleööhpehtimmiem neebnedh. Eevre 1. klaassen raejeste jïh bæjjese 9. klaassese åarjelsaemien ööhpehtimmiem vedtebe. Gaatesjen dle fïerhte klaasse ajve göökte tæjmoeh saemien åtna fierhten våhkoen. Dïhte ååpsen vaenie. Mijjieh gegkiestibie akte buerebe öörnege sjædta jienebi tæjmoejgujmie fïerhten våhkoen. Sjollehke vuejnedh learohkh dan stoerre ïedtjem utnieh gosse lea gïelen bïjre. Dah maaje gihtjieh: - Ibie maehtieh vielie saemien åadtjodh? Dej voerkesvoetesne gïele dïhte jïjtjehke våarome, jïh jis gïele gaarvene, dellie mij akt vihkeles kultuvrevåaroemisnie gaarvene.