– Gæmhpoe lea seamma

Byjrese- jïh aalkoealmetjeaktiviste Nina Gualinga Amazoneste saemiej gæmhpoem vuartesje goh akte abpeveartenen fenomeene.

EKTESNE: Byjrese- jïh aalkoealmetjeaktiviste Nina Gualinga jïh laavlometjaelije jïh artiste Sofia Jannok lægan ektesne aalkoealmetji reaktagæmhpoen bïjre. Guvvie: Birger Ringseth  Foto: Birger Ringseth

Nyheter

Dïhte noere nyjsenæjja Amazonas-jungelistie baalkajgujmie jïh kaanovigujmie veasoeji goh infrastruktuvre gosse satne goh tjïjhtjen jaepien båeries nïejte måjhta gosse voestes aejkien aktem åljasïeltem dååjri.

– Manne jïh såemies jeatjah maanah aktene tjåanghkosne tjahkasjimh. Manne tuhtjim doh jeanatjommesh lin haarmesne jïh båasarimmesne. Manne guarkajim ålma skuvlem, gåetieh jïh beetnegh faalehti. Men maahtam mujhtedh manne ussjedim dïhte slogneste – bielelen guarkedh mannasinie.

Bearjadahken Tjaktjen Tjåanghkosne soptsesti sov voenen bïjre jïh sov åålmegen gæmhpoen bïjre tjoehpedimmien vööste dehtie skåajjeste mij lij dej hïejme jïh jieliemasse. Akte gæmhpoe maam sjïerelaakan minngemosth vitnin, gosse Ecuadovre dööpmesovvi daaresjimmiej åvteste aalkoealmetjidie jïh åljasïelte tjoeri jïjtjemse destie giesedh.

Men åenehks bodte.

– Daelie abpe Ecuadovren ebrieskåajje ålja-auksjovnese bïejesovveme. Almetjh jeatjah voenetjinie eah daejrieh dah leah håvhtadamme. Dah tjihtesuvvieh guhkebe guhkebe skåajjen sijse, goltelæjjide soptsesti.

Gualinga lea akte åehpies byjrese- jïh aalkoealmetjeaktiviste sjïdteme jïh gaskem jeatjah loevtsæjresne vaadtseme New Yorkesne dorjehtæjjine Leonardo DiCaprione ektine klijmagæmhpoen åvteste.

– Idtjim gamtoem jïh stoeredahkem daejrieh daejstie bïegkefaamoeprosjektijste. Men im leah ierielimmesne guktie gaajhke lea evtiesovveme. Dan åvteste dagkerh meadtoeh sjugniehtuvvieh aalkoealmetji vööste gaajhkene lehkesne, jalhts veartenen mubpene bielesne veasoeminie. Daesnie gujht aaj aalkoealmetjh gæmhpoeminie juktie åadtjodh jåerhkedh jieledh goh åålmege sov gieline jïh kultuvrine. Joekoen seamma, jalhts tsiehkieh, byjrese jïh gïele leah jeatjahlaakan, men gæmhpoe lea seamma, Snåsningese jeahta.

Dïhte tjïelkesti abpe daajroe maam maanine lïeri dam sov tjidtjaahkeste åadtjoeji. Jïh dïhte aaj tjïelke raerieh vedti goltelæjjide.

– Uvtemes dle joekoen vihkele hijven gaskesem utnedh eejhtegeboelvine, dan åvteste dah dan jïjnjem daejrieh. Mubpelen sijhtebe ajve jåerhkedh gæmhpodh. Ij leah vihkele gænnah man onne lea. Mijjieh ajve jåerhkebe gæmhpodh.